Katlakivi ladestumine kõikidesse veega kokkupuutuvatesse kohtadesse on meie majapidamistes üks tüütuim probleem. Kuid kes meist ei sooviks iga päev vaadata puhtusest läikivat kraanikaussi, vanni, dušinurga klaase ja segisteid?

Meie vesi sisaldab hulgaliselt soolasid, kuid mida rohkem sooli on vees lahustunud, seda karedam vesi on. Soolad sadestuvad ja moodustavad pindadele raskesti eemaldatava sette, mis loob pindadega keemilise sideme ja rikub aja jooksul nende välimuse. Millised on kõige lihtsamad viisid katlakivi eemaldamiseks? Või saab toimida nii, et seda üldse ei tekigi?

Katlakivi tekkimist saab ennetada

Tõepoolest, katlakivi tekkimist on võimalik ennetada, aga see nõuab pidevat hoolt ja tegutsemist. Kui jätta segistid, vannitoa plaadid ning dušikabiini klaasid nädalateks seisma nii nagu nad meist maha jäävad, tekib neile päris kindlasti ja üsna kiiresti katlakivi. Seda on aga puhastada päris keerukas ja see nõuab tihtipeale tõsisemat sekkumist. Puhastus muutub tunduvalt hõlpsamaks siis, kui iga kord pärast duši kasutamist kuivatada märjad pinnad kummikaabitsa või lapiga ja kord nädalas puhastada kõik pinnad neutraalse vahendiga (pH 6-8).

Veel üks hea nipp katlakivi ennetamiseks on katta vannitoa plaadid ning kabiiniklaasid spetsiaalse kaitseainega, mis moodustab pinnale vetthülgava kihi. See ei lase veepiiskadel pinnale kinnituda ning need valguvad ära. Üksikud piisad, mis siiski kinnituvad, on hiljem tavapäraste vahenditega kergesti eemaldatavad, kuna pinnaga ei moodustu enam keemilist sidet. Et tulemus püsiks, tuleb kaitsekihti aeg-ajalt uuendada. Kui plaanite kaitseainet kanda ka põrandaplaatidele, siis uurige kindlasti enne, kas see on ohutu. Üldjuhul muutuvad vahad jms tooted veega kokku puutudes libedaks.

Vana tuntud vahend – äädikas

Ennetamine ja selle nimel tegutsemine on loomulikult kõige tõhusam viis hoida vannituba ja muud veega kokkupuutuvad pinnad katlakivist puhtana. Aga olgem ausad, iga kord paraku lihtsalt ei jõua. Seetõttu peavad need, kes alati märjaks saanud pindu kuivatada ei saa, tegelema vahel tõsisema katlakivi eemaldusega.

Üks tuntud võimalus on äädikas, mis aitab katlakivist jagu saada, aga see meetod nõuab kannatust. Äädikaga puhastamiseks kandke seda lahjendatult eelnevalt veega niisutatud pindadele ning oodake umbes kümme minutit. Seejärel loputage pinnad rohke külma veega ja kuivatage. Vajadusel korrake tegevust. Katlakiviga kaetud dušiotsiku saab puhtaks, kui jätta see äädikalahusega täidetud nõusse likku. Segistile saab jällegi ümber mässida äädikalahuses immutatud froteelapi. Pärast puhastamist tuleb kõik pinnad muidugi loputada ja kuivatada.

Katlakivieemaldajad poeriiulilt

Äädikaga paljud aga mässata ei soovi ja pealegi võib selle lõhn olla ebameeldiv, seega otsitakse sobivat vahendit sageli hoopis poeriiulilt. Valik on lai – milline puhastusvahend koju kaasa viia? Uurige kõigepealt, milline on toodete happelisus, sest katlakivi eemaldab edukalt vahend, mis on happeline (pH<6).

Puhastusained pH-ga 5-6 (nõrgalt happeline) on profülaktilised, sest neil on veesette tekkimist takistavad omadused. Kui neid aineid regulaarselt kasutada, siis kaob enamasti vajadus happelisemate toodete järele. Kui teil on aga tegemist tõsisema katlakiviga ja selle eemaldamiseks tuleb kasutada kangemaid happeid (ph 0-4), siis tegutsege järgmiselt:

  1. Pange kätte kummikindad, vajadusel kasutage kaitsemaski
  2. Niisutage puhastatavad pinnad veega (happelisi puhastusaineid ei ole soovitatav otse pinnale kanda – pindade kahjustamise oht)
  3. Kandke pesukäsnale või harjale happelahus (doseerige juhendi põhjal) ja puhastage pinnad
  4. Loputage külma veega
  5. Vajadusel korrake tegevusi nr 3 ja 4
  6. Neutraliseerige pinnad aluselise puhastusainega (pH 8-10) – neutraliseerimine hoiab ära pinna edaspidise kahjustumise (vuugitäite lagunemine, värvimuutus segistitel jms)
  7. Loputage
  8. Kuivatage

Veel on oluline mitte kasutada sanitaartehnika puhastamisel abrasiivseid tooteid nagu terasvill, karedad käsnad, küürimispulber jms, sest need võivad muuta pinnad tuhmiks ja kriimuliseks. Kroomitud pinnad (segistid, kraanid jms) aga ei talu soolhappe-, fosforhappe- ja klooriühendeid sisaldavaid puhastusaineid. Ka väga väike kogus kangemat või valesti valitud puhastusainet võib kahjustada kroomitud pinda, kuna pärast vee aurustumist allesjäänud puhastusaine jäägid on tugevatoimelised.

Vannitoa suurpuhastus on keerukas töö

Kodu koristades avastame ikka ja jälle, et kõige rohkem aega ning vaeva nõuab vannitoa põhjalik puhastamine. Vaatamata hoolikusele tekib aja jooksul ikkagi paljudesse kohtadesse näiteks roostet ja katlakivi. Kui teil napib aega ning võib-olla ka oskusi, siis on kasulik lubada oma vannituba korrastama asjatundjad, kellel on olemas nii vajalikud teadmised kui vahendid. Pöörduge julgelt meie poole, kui teie vannituba vajab suurpuhastust! Rohkem infot leiate SIIT.